Päevitasime suurema osa päevast rannal, nüüd tulime rootslase juurest läbi rõdule sööma. 'Rootslase juures' on Stefan's Guest House meie kõrval, rootsi lipud jne. Tellisime nuudleid sealihaga, riisi krevettidega ning nuudlisuppi sealihaga.

Kõigega oli kaasas kolm pakikest maitseaineid. Tühjendasin esimese neist riisi ja nuudlite peale ning teise neist kahte supitassi (sest supp tuli ju kilekotis ikkagi). Kolmas paistis soola moodi ja mõtlesin, et pole vaja. Pärast tühjendamist nägin, et esimene oli marineeritud roheline chilipipar ning teine oli purustatud punane chilipipar. Ütleme nii, et kaheksandik näpuotsatäit tassitäie supi peale oleks olnud piisav. Mitte kolmveerand pakki kahe tassi peale..
Mõned minutid hiljem, kui jälle rääkida saime, veendusime mõlemad, et ma ei ole vist suurem asi kokk, vähemalt siinmaal mitte. Ühesõnaga väga-väga-väga terav ja naljakas supp oli see. Hiljem lugesin, et kolmas pakk on suhkur, kallasin selle ka suppi. Enam nii terav ei ole. Aga kui ma just seda postitust kirjutades õllepurgi tassiga segamini ajasin ja ühe korraliku sõõmu võtsin, vaibus kõik motoorne elutegevus mõneks ajaks.
Mõni teine päev proovime traditsioonilisemaid suppe ka - Tom yum kung ehk vürtsikas traditsiooniline Tai supp krevettidega ning Tom kha kai ehk vürtsikas Tai supp kana ja kookospiimaga. Kindlasti on huvitav tellida ka vürtsikat klaasnuudlisuppi jahvatatud sealiha ning kapsaga, mille nimi on lihtne ja loogiline: Tom jued woon sen pak gad kao. Praeguse supi juurde ei olnud kuskil kirjutatud, et ta võiks olla või muutuda vürtsikaks.
proovige puuvilju ka. Need on kindlasti sada korda mahlasemad kui meil siin külmal maal. Kaidi
VastaKustuta