Kell 10.01 helistas meile adminn ja ütles, et keegi ootab meid fuajees. Seal oli üks erksate riiete ja hämmastavalt hea inglise keelega noormees ja üks bussijuht.
Romlee. Alati abiks ja tippi ei nõua.Tuur viis meid mööda Pattaya paari vaatamisväärsust. Alustasime Viewpoint-nimelisest kohast (vaatepunkt maakeeli). Tegemist oli miskise eriti kõrge mäejupiga keset linna, kust nägi nii Pattayat kui ka Jomtien Beachi, kus meie asume. Seal seletas ta meile aktiivselt ära kõik linnaosad, selle, miks kohalikud kesklinnast ära on aetud (turism), miks Pattaya pool enam ujumisranda pole (turism) ja miks viimase viie aastaga Jomtien Beachile miljon seitse uut hotelli tekkinud on (turism).
Selja taga Pattaya linnaosa. Vasakult paremale põhjast lõunasse.Viewpoint oli ka ühtlasi 'mereväe kuninga' pühamu, kus merega seotud rahvas palvusel käis. Eriti huvitav oli üks silt seal pühamus:
Püssidega mitte tulistada. Kahurid ja muud sobivad?Edasi käisime ka ühes budistlikus templis. Jällegi mäe otsas. Bussist väljudes pakkus neidis meile puuris linde. Kummaski puuris neli lindu. Romlee seletas, et budistliku konseptsiooni järgi (seda korrutas ta ka tihti, et budism pole usk vaid konseptsioon) saadad koos lindudega vabadusse kõik pahad tunded ja tujud ja teeb tuju paremaks. Puurike maksis 100 bahti, ei ole just palju raha hinge puhastamiseks. Isiklikust kogemusest võin öelda, et vaadates neid vabanevaid linde seal templis käis miski jõnks läbi küll, ilmselt psühholoogiline ajupesu seotud veepuudusega.
Kuna tempel on taevariigi esindus, siis lihtsalt peab olema trepp sinna väga pikk (pilt tehtud poolelt trepilt)Templialal õues oli hunnikutes kullatud budakujusid. Iga nädalapäeva kohta üks. Linnud tuli lahti lasta selle budda juures, mis nädalapäeval oled sündinud. Telefonikalendri abiga saime teada, et mina olen pühapäeval ja Raili kolmapäeval sündinud. Jälle targem.
Tuuri viimane sihtpunkt oli vääriskivitehas. Seal oli rongisõit läbi 3d näituse vääriskivide tekkest, kaevandamisest ja muidu ajaloost. Seejärel käisime läbi töökoja, kus kümned kohalikud lihvisid rubiine ja muid sääraseid. Pärast seda suunati meid poealasse. Võtke Tallinna Kaubamaja eheteosakond, korrutage see 25ga ja siis hakkate enamvähem taipama, kui suur see seal oli. Kulda, valget kulda ja hõbedat kõikide kujuteldavate kividega. Lisaks oli veel üks supermarketi suurune pood, kus müüdi muud väärilikku. Rahakottidest siidiriide ja kookosõlideni. Sealt sai mõndagi ostetud, aga arvet ikka üle 500EEK ei suutnud venitada.
Hiljem kirjutab Raili ehk kõigest muust, mis mainimata jäi, mina lähen nüüd rõdule kanarollerit otsima.
Karl, miks sul nii hapu nägu on iga pildi peal?! Sa oled ju peaaegu paradiisis... või vähemalt puhkusel. Naerata ;)
VastaKustutaHapu nägu on seepärast, et mul polnud prille (ega päikeseprille) ees ja päike paistis näkku. Ma nägin selle näo hapusust alles siis, kui pildi blogisse panin (enne, kui fotot trimmisin, ei taibanudki..)
VastaKustutaMuidu naeratan ka, kui tarvis. Müüjatele ja nii.
Ja mis tähendab peaaegu??
Kuuletsa, mis seal normaalsed mitte väga vuhvliväljanägemisega kellad maksavad? Ja mis seal üldse korralikku on? Me Tormisega annaks äkki väikese tellimuse sisse kui kohvris ruumi on ;)
VastaKustutaHm, saatke mulle pilte neist kelladest, mis soovite. Ma ise ei oska väga valida teile =)
VastaKustutaKohe läheme Bangkoki, homme tuleme tagasi, seega ülehomme või nii läheme Pattaya suurtele turgudele kauplema. Siis vaatan hindasid ja asju.
Äkki teeks vastupidi, tee päikeseprillidest ja kelladest pilte ja saada meile. Niimoodi lampi ei oska tahta ;)
VastaKustutaohh, kallid, kui te vaid teaks, mis siin toimub. nii kui leti ees pikemaks kui pool sekundit seista, läheb kauplemine lahti, kolmelt poolt rünnatakse prillide ja muuga ning karjutakse erinevates murrakutes erinevaid hindasid. Kui pilti teha, siis on ost garanteeritud ilmselt. Nii et ma ei hakka pilti tegema. Tormis saatis mingeid pilte, ma nende järgi vaatan üht-teist. Homme on shoppingu päev.
VastaKustuta