Mina massööri all

Eile jõudsin siis lõpuks nii kaugele, et käisin massaažis ära. See lõppes nii, et otsustasin nelja aasta pärast uue õppelaenu võtta.. Lähen massaažikooli (enne oli see mõte, nüüd on see plaan, mis saab teoks tehtud). Sest ma hakkan ka nii oskama nagu nemad siin, või noh äkki peaaegu.. Eks siis tulen siia praktikale. Igatahes massaaž oli suppper ja teenindus ka, peaks Eesti klienditeenindajad ka natukeseks ajaks Taisse saatma (ja mitte ainult kosmeetikud), siin oleks nii mõndagi õppida, nemad siin teavad, kuidas see asi käib. Jah, nad on enamik hirmus pealetükkivad, aga kui sa juba nende õnge lähed, siis võib vabalt viisakusse uppuda, heas mõttes muidugi. 

See on ju unistuste maa, suppper söök, odav ja megahea massaaž, kana, puuviljad, päike, rand ja niiiii edasi.... Saaks oma lahesegased sugulased, mõningased hääästi tähtsad inimesed, Tertu, vennad ja vanemad ka natuke lähemale, siis oleks kõik täiuslik, võiks vabalt siinsel külmal ajal Tais elada. Isegi tööd võiks siin vabalt teha, pediküüri ja maniküüri tehakse ju rannas ka.. Aa ja pannkoogid ka.. mmm.. Need jäid enne mainimata.. Ja värvilised-maitsvad joogid..

Ühest õhtust, kui väljas käisime, jäi kirjutamata, mina muidugi pidin kirjutama.. Ega ma enam selle kohta midagi öelda oskagi, Paradiis on pea sassi ajanud. Muljed keevad üle. Igatahes käisime jalutamas ja väiksel kokteilil-mokteilil. Häääasti soe ja ilus õhtu oli.

Tegemist on mokteiliga, ehk alkovaba kokteiliga. Jah, ka selliseid on olemas

Aga jah, see saar, see maailma kõige ilusam ja täiuslikum koht. See jääb ikka tükiks ajaks kripeldama, sealt otse Eestisse küll ei tahaks tulla, see oleks kohutav šokk. Õnneks meil veel paar päeva mandril ka, jõuab ennast kodu jaoks ette valmistada, kui see üldse võimalik on..

Maailma kõige ilusam ja parem rand.

PS. Soovitan soojalt Koh Chang sinise laguuni arbuusishake’i, noh kui peaksite sealt mõni päev mööda minema.. Elu parim jook!! Ja vaade!!

Hetk enne arbuusisheigi jõudmist.